30. novembril 2009. aastal, seoses Lootsi 8 kinnistul toimunud kaevetöödega avastati laevrakk, mis kaevetööde käigus osaliselt lõhuti. Kaevetööde käigus selgitati välja, et vrakk paiknes 3,5-4,5 meetri sügavuses, märjas liivas. Väljatõstetud puidu vanuseks dateeriti 1210-1280 AD, mis teeb sellest teadaolevaist vanima laevavraki Eestis. Kaevetööde käigus tehti väga lihtsakujuline skemaatiline joonis laevavraki asukoha kohta, mille põhjal hiljem moodustati kultuurimälestise kaitseala. Kaugemas tulevikus on maaomanikul piirkonnas plaanis arendada kinnisvara.
ÜLESANNE
Georadariuuringu ülesanne oli tuvastada laevavraki ulatus ja piirid, et sellega saaks kinnisvaraarenduse juures arvestada või vrakk tulevikus välja kaevata.
LAHENDUS
Kuna tegemist oli sügaval maa sees asuva laevavrakiga, siis tuli kasutada madala sagedusega georadarit, mille lained ulatuksid soovitud sügavale. Tööks sobiv radar oli Impulseradari CrossOver CO730 mudel, millel on kaks sagedust (70 MHz ja 300 MHz). Sellega tehti esmased uuringud, kus avastati, et laevavrakk ulatub ida suunas arvatust kaugemale ja maa sees on veel mitmeid anomaaliaid, mis võivad muinsuskaitsele huvi pakkuda. Seetõttu skaneeriti CO730-ga veel suurem ala ning lisaks skaneeriti kogu uuringuala radariga PinPointR, millel on sagedused 400 MHz ja 800 MHz.
TULEMUS
Mitmes järgus teostatud georadari välitööde ja analüüsi käigus kaardistati kokku 6 anomaaliat ning eeldatav vrakki asukoht. Selgus, et tõenäoliselt oli tegu umbes 11-13 m pikkuse ja umbes 4-5 m laiuse laevaga, mis paikneb edela-kirde suunaliselt ning asub suuremas jaos kultuurimälestise kaitsealal, ulatudes siiski osaliselt välja kaitseala piirist kirdesuunas. Osad teistest anomaaliatest ühtisid ajaloolistel kaartidel olevate rajatiste asukohtadega. Tuvastati ka selliseid anomaaliaid, mille kohta vastuseid ei ole siiani saadud. Näiteks alloleval videol umbes 0,7 meetri sügavusel olev anomaalia.
Laevavraki asukoht maapinna horisontaallõikel
Maa-alune anomaalia maapinna horisontaallõike videos