Pühalepa hiis asub Hiiumaal, Pühalepa külas, Otimäel. Hiiekoha päritoluaega on dateerinud 1920. aastatel arheoloog Erik Laid. See pärineb tema hinnangul I aastatuhandest eKr. Kultuurimälestiste registri andmetel pärineb see mälestis I aastatuhande lõpust e.Kr. Hiie idaserval on muistsed pronksiaegsed kivikalmed. Hiie keskmes, neljanurgelisel, u 1500 m2 suurusel, maapinnast paarkümmend cm madalamal paesel alal asub suur püramiiditaoline kivikuhelik. Suured maakivid asuvad mittekorrapäraselt hunnikus. Kuheliku ümbermõõt on u 7 m, kõrgus loodest 2,7 m. Neljanurgelise ala äärtel leidub suuremaid kive. Hiie lõunapoolses osas u 3600 m2 lage ala, millele pole siiani erilist tähelepanu pööratud, kuna välisel vaatlusel on tegemist tavalise rohumaaga. Hiie päritolu, eesmärgi ja kasutuse kohta on mitmeid legende erinevatest aegadest. Pühalepa hiis on muinsuskaitse all, kuid seda ei ole kunagi arheoloogiliselt uuritud.
ÜLESANNE
Mitmed Pühalepa küla elanikud ja uuringuala maaomanik on aastate jooksul proovinud selgust saada hiie ja seal asuvate objektide päritolu kohta. Georadariuuringu ülesanne oli leida maa seest võimalikke maa-aluseid rajatisi, käike, tühimikke ja esemeid, mis võiksid olla abiks hiie päritolu või otstarbe selgitamisel.
LAHENDUS
Kuna uuringu ülesanne nägi ette maapinna sisemusest võimalikult kõrge resolutsiooniga pildi saamist, siis kasutati andmete kogumiseks peamiselt 3D georadarit Raptor. Täpseks positsioneerimiseks kasutati CHCNAV i90 RTK GNSS seadet. Parandite saamiseks kasutati Hades OÜ püsivõrku. Kogutud georadariandmed töödeldi ning visualiseeriti GPR Slice tarkvaraga.
Andmed koguti ja töödeldi kahes osas. Esimene osa oli hiie lõunaküljel asuv u 3600 m2 lage ala, mis oli ebatasase pinnasega (pinnast tuli georadariuuringu jaoks tasandada). Teine osa oli hiie keskmes asuv u 1500 m2 suurune ala rahnudest koosneva megaliitehitise vahetus ümbruses, mis asus ülejäänud hiiealast mõnikümmend sentimeetrit madalamal ning kus oli sile maapind.
TULEMUS
Kuna esimese uuringuosa maapind oli väga ebatasane, siis mõjutas see ka uuringu tulemuste kvaliteeti. Sellele vaatamata tuvastati ja kaardistati seal mitmeid põnevaid asju. Maapinnast ca 80 sentimeetri sügavusel tuli nähtavale suur ringikujuline rajatis. Lisaks paistab olevat ringi keskel mingi objekt. Maapinnast vähem kui poole meetri sügavusel tuli nähtavale loode-kagu suunaline joon. See tundub olevat vähemalt osaliselt tühimik. Ehk tegemist võib olla praoga või käiguga maapinnas, mis algab hiie kagunurgast ning viib megaliitehitiseni. Lisaks oli selles piirkonnas maa sees mitmeid objekte, mis osaliselt olid metallist.
Uuringuala teises osas, megaliitehitise vahetus ümbruses, oli maapind sile. Kultuurimälestiste registri järgi on tegemist „mullast puhastatud paese alaga“. Uuringu tulemusena selgus, et tegemist ei saa olla loodusliku paese alaga, vaid need paekiviplaadid on sinna pandud inimese poolt mitutuhat aastat tagasi. Otse paekiviplaadi all, umbes 40 cm sügavusel maapinnas on selged jooned. Neid jooni uuriti mitme erineva nurga alt ning suure tõenäosusega on need inimtekkelised. On võimalik, et selles kohas asus põld ning need on künnijäljed, ehk paekiviplaadid veeti põllule ning nendele rajati megaliitehitis. Kuid on ka võimalik, et uuringus tuvastatud jooned tähistavad muid objekte, mis paekiviplaatide alla pandi.
Georadariga avastatud maa-aluse ringi ja joonte asukohad
Maapinnast 40 cm sügavusel paeplaatide all asuvad jooned
Infotahvel Pühalepa hiie juures