Maidla mõisa mainiti esmakordselt kirjalikult 1452. aastal. Arvatavasti XVIII sajandi II poolel ehitati vanade hoonete baasil uus barokne mõisahoone. Peahoone püstitati vanade linnusevaremete vundamentidele, võttes taas kasutusele kunagised linnusekeldrid. XIX sajandi lõpust on pärit kaart, millel on näha hoonete paigutus. Varasemast perioodist kirjalik info puudub. Hoone lõuna- ja lääneküljel paikneb kunagisele Keila jõele ülespaisutatud tiik, mis meenutab oma kujult laia vallikraavi ja mis pakkus täiendavat veekaitset. Üle tiigi lääneküljel asus mõisa viinavabrik, millest on tänaseks säilinud ainult keldri varemed.
ÜLESANNE
Legendide kohaselt viis mõisa peahoonest viinakööki tiigialune tunnel. Ülesanne oli uurida mõlemal pool tiigi kaldal märke tunnelist või selle varemetest. Kuna georadariuuring teostati ajal, kui tiik oli kalda ääres jääs, siis oli võimalik uurida ka tiigi pinnase kihte.
LAHENDUS
Kuna ei olnud teada võimaliku tunneli või muude varemete sügavus, siis otsustati kasutada erinevaid georadareid. Kõigepealt skaneeriti terve uuringuala georadariga CrossOver CO730, millel on kaks sagedust: 70 MHz ja 300 MHz. Madalam sagedus võimaldas näha üle 10 meetri sügavusele, ning see tagas, et ka sügaval asuvad objektid ei jää märkamata. CO730 on järeleveetav radar, millega on võimalik liikuda igal pinnasel. Lisaks skaneeriti tiigi mõlemad kaldad lükatava georadariga PinPointR, millel on kaks sagedust: 400 MHz ja 800 MHz. Maa-aluste varemete ja vundamentide tuvastamiseks sobib hästi 400 MHz antenn, kuna sellega on võimalik näha üldjuhul 3 meetri sügavuseni ning sellel on piisav resolutsioon, et ka õhemad müürid ei jääks leidmata.
TULEMUS
Uuringualal koguti kokku toorandmed 80 profiilil. Toorandmed töödeldi spetsiaaltarkvaraga GPR Slice. See on professionaalne tarkvara, mis võimaldab töödelda praktiliselt kõigi tootjate georadarite toorandmeid. Töödeldud andmetest tehti esmalt radargrammid, ehk maapinna vertikaallõiked. Nende pealt on näha erinevad pinnasekihid, samuti pinnases olevad anomaaliad (muutused pinnases, mis võivad olla maa-alused objektid). Kuna mõisa peahoone poolsel kaldal oli näha radargrammilt anomaaliat, siis tehti sellest osast ka horisontaallõiked. Horisontaallõikelt on näha, et mõisa peahoonest kuni tiigini on maa-alune rajatis, mida tuleb väljakaevamisega täpsustada. Uuringu tulemusena tunnelit küll ei avastatud, küll aga saadi palju infot uuringualal asuvate maa-aluste rajatiste ja pinnasekihtide kohta.