18. veebruaril laskus Marsi pinnale NASA marsikulgur Perseverance.
Kulgur otsib Marsil märke mikroobidest, mis võisid seal kunagi elutseda. Eesmärk on teada saada, kas Marss võis kunagi olla elusorganismidele elukõlbulik ning kas selle planeedi pinna all on tänaseni säilinud eluks vajalikke komponente.
Marsikulgur Perseverance on tehnoloogia viimane sõna ning on varustatud mitmesuguste uurimisseadmetega – nende seas georadariga RIMFAX.
RIMFAX on georadar, millega saab tuvastada ja uurida Marsi pinnases mattunud sette-, kivimi-, jää-, magevee- või soolveekihte. Nendes kihtides on salvestunud info Marsi iidsetest kliimatingimustest.
Erinevad materjalid (nt kivi, savi, vesi, jää, liiv) peegeldavad, neelavad või hajutavad radari impulsse erinevatel viisidel. Georadari RIMFAX abil on võimalik saada infot erinevatest materjalidest koosnevatest kihtidest ja luua pinnasekihtide struktuurne mudel. Saadud andmeid on võimalik siduda teiste marsikulguril olevate tehnoloogiate poolt kogutud infoga ning seeläbi saada terviklik pilt Marsist.
Georadar RIMFAX kasutab muutuvsagedus tehnoloogiat ning tema antennide sagedus on vahemikus 150MHz kuni 1200 MHz. See tähendab et RIMFAX radari lainepikkus ulatub millimeetritest kuni mitme meetrini. Sõltuvalt sellest, mida RIMFAX-i meeskond soovib uurida, saab reguleerida radari lainete sagedust madalamale (kuni 150 MHz) või kõrgemale (kuni 1200 MHz). Madalama sagedusega raadiolained tungivad sügavamale Marsi pinnasesse, kuid kogutud andmetest loodud kujutiste resolutsioon on madalam. Kõrgema sagedusega on resolutsioon parem, kuid radari lained ei suuda nii sügavale tungida.
RIMFAX georadar marsikulgur Perseverance’l
RIMFAXi teadusmeeskond saab muutuvat lainesagedust ära kasutada, et „häälestada“ või „fokuseerida“ seadet vastavalt huvipakkuvale sügavusele ja objekti suurusele. Sõltuvalt sügavusest, mida tahetakse uurida ja objektide suurusest, mida soovitakse radariandmetes “näha”, saab RIMFAXi teadusmeeskond valida viie erineva töörežiimi vahel. RIMFAX-i vertikaalne resolutsioon (15–30 sentimeetrit) on piisav, et näha ja eristada erinevaid pinnasekihte. Kui marsikulgur sõidab, siis RIMFAX saadab radari impulsi Marsi pinnasesse ja kogub sealt andmeid iga 10 sentimeetri tagant. Sõltuvalt pinnases olevate materjalide omadustest võib RIMFAX „näha“ rohkem kui 10 meetri sügavusele.
Info allikas: NASA