Eestis rajati drenaažisüsteeme peamiselt nõukogude perioodil eesmärgiga juhtida põldudelt ja heinamaadelt ära liigne vesi. Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) on süsteemid arvele võtnud ning nende käes on vanad joonised ja skeemid süsteemide kohta. Paraku praktiliselt ükski vanaaegne skeem või joonis ei vasta tegelikkusele. Vanu skeeme ei saa usaldada näiteks päikeseparkide rajamisel või muudel eesmärkidel, kus kaevetegevuse käigus on oht drenaažisüsteemi kahjustada. Sellisel alal tööde teostamiseks on vajalik PTA luba.
ÜLESANNE
Georadariuuringu ülesandeks on kaardistada täpselt maa-alused drenaažisüsteemid. 2021. aasta jooksul kaardistasime uuesti maa-aluste drenaažitorude paiknemise ligi 100 hektaril üle Eesti. Tänu georadariuuringu andmetele said maaomanikud teostada soovitud arendustöid, kuna PTA andis tehtud uuringu alusel selleks loa.
LAHENDUS
Kuna drenaažitorud paiknevad tavaliselt sektsioonides ning võivad olla mitmes suunas, siis enne välitööd tegeleti kartograafiaga. Tutvuti vanade jooniste ja skeemidega, paigutati need kaasaegsetele kaartidele ning vektoriseeriti torude võimalikud asukohad. Välitööl kasutati Rootsi ettevõte ImpulseRadar georadarit PinPointR. Sellega otsiti maa seest üles drenaažitorude täpsed asukohad. Georadariga tuvastatud torude asukohad mõõdistati CHCNAV I90 RTK GNSS seadmega. Parandite saamiseks kasutati Hadese püsivõrku.
TULEMUS
Georadariuuringu tulemusena mõõdistati RTK GNSS seadmega drenaažitorude asukohad ning georadariga lisaks nende sügavus. Täpselt mõõdistatud torude asukohad imporditi GIS tarkvarasse, kus nendest moodustati uus ja täpne drenaažisüsteemi joonis. Lisaks koostati uuringuaruanded, mille maaomanikud said PTA-le esitada.
Drenaaži joonis Põllumajandus- ja Toiduametis
Georadariga kaardistatud drenaažisüsteem
Drenaažitorud maapinna vertikaallõikel (radargrammil)